Miks laps on pidevalt väsinud või haige? Võimalikud vitamiinipuuduse märgid

Iga lapsevanem on kogenud hetke, kus tekib küsimus: miks minu laps on viimasel ajal nii väsinud, kahvatu või jääb järjest haigeks? Vahel võib põhjus olla täiesti tavapärane – kiire kasvuperiood, lasteaias või koolis levivad viirused või vähene uni. Kuid mõnikord võivad sellised sümptomid viidata sellele, et lapse organism ei saa piisavalt vajalikke vitamiine või mineraalaineid.

Vitamiinipuudus ei teki tavaliselt üleöö. Enamasti kujuneb see välja pikema aja jooksul ning esimesed märgid võivad olla üsna tagasihoidlikud. Laps võib olla lihtsalt tavapärasest väsinum, keskendumine võib muutuda raskemaks või haigused kipuvad korduma sagedamini kui varem.
Oluline on teada, et ainult sümptomite põhjal ei saa vitamiinipuudust diagnoosida. Sarnaseid kaebusi võivad põhjustada ka mitmed teised terviseseisundid. Kui sümptomid püsivad või süvenevad, tasub kindlasti pidada nõu perearstiga ning vajadusel teha vereanalüüsid.
Selles artiklis vaatame lähemalt, millised on kõige sagedasemad vitamiinipuuduse sümptomid lastel, millised toitained mängivad lapse arengus kõige olulisemat rolli ning millal võiks kaaluda täiendavaid uuringuid.

Selles artiklis vaatame lähemalt:

• Mis on vitamiinipuudus lastel ja miks see tekib?
• Millised on vitamiinipuuduse sümptomid lastel?
• Miks mõni laps on rohkem haige kui teised?
• Kõige levinumad vitamiinide ja mineraalainete puudused lastel
• Kuidas vitamiinipuudus mõjutab lapse kasvu ja arengut?
• Kiire kontrollnimekiri lapsevanemale
• Millal tasub kahtlustada vitamiinipuudust?
• Kas laps saab kõik vajalikud vitamiinid toidust?
• Kuidas toetada lapse vitamiinitaset?
• Milliseid NorVita tooteid valida?

Mis on vitamiinipuudus lastel ja miks see tekib?

Lapse organism kasvab ja areneb pidevalt. See tähendab, et vajadus erinevate vitamiinide ja mineraalainete järele on sageli suurem kui täiskasvanul. Kuigi tasakaalustatud toitumine on parim viis vajalike toitainete saamiseks, ei pruugi see alati olla piisav. Mõned lapsed söövad väga valikuliselt, mõnel võib olla suurem vajadus kasvuperioodil ning mõnikord ei omasta organism toitaineid piisavalt hästi.

Vitamiinipuuduse võimalikud põhjused on näiteks:

• ühekülgne või valikuline toitumine;
• kiire kasvuperiood;
• vähene D-vitamiini süntees päikesevalguse toimel;
• toitainete kehvem imendumine;
• pikemaajalised tervisemured või kroonilised haigused.

Oluline on mõista, et vitamiinipuudus võib tekkida ka lapsel, kes sööb pealtnäha üsna mitmekülgselt. Toitainete vajadus ei ole kõigil lastel ühesugune ning mõjutegurid võivad olla nii vanus, kasvukiirus kui ka elustiil.

Millised on vitamiinipuuduse sümptomid lastel?

Vitamiinipuuduse sümptomid võivad olla erinevad ning sageli kattuvad need ka teiste tervisemuredega. Just seetõttu on oluline vaadata kogu pilti, mitte ühte üksikut sümptomit.

Pidev väsimus

Kui laps tundub tavapärasest loium, ei jaksa mängida või väsib kiiresti, võib üheks võimalikuks põhjuseks olla vitamiinide või mineraalainete vähesus. Näiteks võivad madal D-vitamiini, raua või B12-vitamiini tase mõjutada organismi normaalset energiavahetust ning väljenduda püsiva väsimusena. Loomulikult võib väsimust põhjustada ka vähene uni, stress või taastumine pärast haigust. Kui väsimus kestab nädalaid ega möödu, tasub põhjust lähemalt uurida.

Laps on kahvatu

Kahvatu jume on üks sümptomitest, mida vanemad sageli märkavad. Kuigi kõik lapsed ei ole loomult ühesuguse jumega, võib tavapärasest kahvatum nahk koos väsimuse ja jõuetusega viidata näiteks rauapuudusele. Raud aitab organismil toota hemoglobiini, mis transpordib hapnikku kõikidesse kudedesse. Kui rauavarud on väikesed, võib laps tunda end nõrgemana ning füüsiline koormus muutub raskemaks.
Kui soovid rauapuuduse kohta rohkem teada, loe ka artiklit „Raua olulisus ja rauapuuduse sümptomid“.

Sagedased haigused

Kõik lapsed põevad aeg-ajalt viirushaigusi – eriti lasteaia- ja koolieas. Kui aga laps haigestub väga sageli või taastub haigustest tavapärasest aeglasemalt, tasuks tähelepanu pöörata ka tema toitumisele ja vitamiinide tasemele organismis. Näiteks aitab D-vitamiin kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning piisav D-vitamiini tase on oluline kogu aasta vältel, mitte ainult talvekuudel. Samas tuleb meeles pidada, et sage haigestumine ei tähenda automaatselt vitamiinipuudust. Rolli mängivad ka lapse vanus, kokkupuude teiste lastega, uni, kehaline aktiivsus ja üldine tervislik seisund.

Keskendumisraskused

Kui lapsel on raskem õppimisele keskenduda või ta väsib vaimsetest tegevustest kiiresti, võib üheks võimalikuks põhjuseks olla mõne olulise vitamiini või mineraalaine vähesus. Näiteks osaleb B12-vitamiin närvisüsteemi normaalses talitluses ning rauapuudus võib vähendada hapniku jõudmist ajju. Kui keskendumisraskustega kaasnevad ka muud sümptomid, näiteks kahvatus või pidev väsimus, tasub olukorda perearstiga arutada.

Kehv söögiisu

Paljudel lastel esineb perioode, kus söögiisu on väiksem kui tavaliselt. Kui aga laps sööb pikema aja jooksul väga vähe või väldib terveid toidugruppe, võib suureneda vitamiinide ja mineraalainete puuduse risk. See omakorda võib kujuneda nõiaringiks – vähene toiduga saadav toitainete hulk mõjutab energiataset ning madalam energiataset võib omakorda vähendada söögiisu veelgi.

Miks mõni laps on rohkem haige kui teised?

See on üks sagedasemaid küsimusi, mida lapsevanemad esitavad. Tegelikkuses ei ole sellele ühte kindlat vastust. Lapse immuunsüsteemi mõjutavad korraga mitmed tegurid:

• vanus;
• kokkupuude teiste lastega;
• uni ja taastumine;
• kehaline aktiivsus;
• mitmekesine toitumine;
• piisav vitamiinide ja mineraalainete saamine.

Näiteks alustavad lasteaias käivad lapsed sageli esimestel aastatel sagedasemate viirushaigustega, sest nende immuunsüsteem õpib uusi haigustekitajaid tundma. Samal ajal toetavad mitmed toitained (sealhulgas D-vitamiin) immuunsüsteemi normaalset talitlust. Kui nende tase on pikema aja jooksul madal, võib see mõjutada organismi üldist vastupanuvõimet. Seetõttu ei tasu keskenduda ainult ühele vitamiinile, vaid vaadata lapse tervist tervikuna.

Kõige levinumad vitamiinide ja mineraalainete puudused lastel

Kuigi vitamiinipuuduseid võib olla erinevaid, kohtavad arstid kõige sagedamini just D-vitamiini, raua ja B12-vitamiini puudust.

D-vitamiini puudus lapsel

D-vitamiin aitab kaasa:

• immuunsüsteemi normaalsele talitlusele;
• luude normaalsele arengule;
• lihaste normaalsele talitlusele.

Kui D-vitamiini tase on pikemat aega madal, võivad võimalikeks sümptomiteks olla:

• väsimus;
• lihasnõrkus;
• sagedasem haigestumine;
• aeglasem taastumine.

Eestis soovitatakse D-vitamiinile tähelepanu pöörata aastaringselt, sest põhjamaine kliima ei taga piisavat UVB-kiirgust kogu aasta vältel.

Rauapuudus

Raud on mineraalaine, mille tähtsust lapse kasvus ja arengus on raske üle hinnata. See aitab organismil toota hemoglobiini – valku, mis transpordib hapnikku kõikidesse kudedesse ja organitesse. Kui raua varud vähenevad, võib laps tunda end tavapärasest väsinumana ning tema füüsiline ja vaimne võimekus võib ajutiselt langeda.

Rauapuudusele võivad viidata näiteks:

• kahvatu jume;
• pidev väsimus;
• nõrkus;
• vähenenud füüsiline vastupidavus;
• raskem keskendumine.

Kuigi need sümptomid ei tähenda automaatselt rauapuudust, tasub nende püsimisel pidada nõu perearstiga. Raua olulisue ja rauapuuduse sümptomite kohta saad põhjalikumalt lugeda siit artiklist.

B12-vitamiini puudus

B12-vitamiin osaleb närvisüsteemi normaalses talitluses, punaste vereliblede moodustumises ning energiavahetuses. B12-vitamiini puudus ei ole lastel nii sage kui D-vitamiini või rauapuudus, kuid seda võib esineda näiteks piiratud toitumise või imendumise häirete korral.

Võimalikud sümptomid võivad olla:

• väsimus;
• keskendumisraskused;
• nõrkus;
• aeglasem taastumine;
• mõnel juhul ka meeleolu muutused.

Kui soovid põhjalikumalt süveneda B-vitamiini puudusesse, loe järgmist artiklit.

Kuidas vitamiinipuudus mõjutab lapse kasvu ja arengut?

Lapse organism areneb kiiresti ning vajab selleks pidevalt piisavas koguses vitamiine ja mineraalaineid. Kui mõnda olulist toitainet jääb pikema aja jooksul puudu, võib see mõjutada mitmeid organismi normaalseid protsesse. Võimalikud mõjud võivad olla:

• aeglasem kasv;
• madalam energiatase;
• raskem keskendumine õppimisel;
• lihaste nõrkus;
• aeglasem taastumine pärast haigusi või füüsilist koormust.

Oluline on rõhutada, et ükski neist sümptomitest ei tähenda automaatselt vitamiinipuudust. Küll aga võivad need olla märgid, mille korral tasub lapse tervist põhjalikumalt hinnata.

Kiire kontrollnimekiri lapsevanemale

Kas mõni järgmistest väidetest kirjeldab sinu last?
✔ laps on viimasel ajal tavapärasest väsinum;
✔ ta haigestub sageli;
✔ söögiisu on pikemat aega kehv;
✔ laps näib kahvatu;
✔ keskendumine on muutunud raskemaks;
✔ kasv või areng teeb sulle muret.

Kui märkad mitut neist sümptomitest korraga või need püsivad pikema aja jooksul, tasub pöörduda perearsti poole. Vajadusel saab arst hinnata, kas oleks mõistlik teha vereanalüüsid.

Millal tasub kahtlustada vitamiinipuudust?

Vitamiinipuudust võiks kaaluda võimaliku põhjusena siis, kui:

• sümptomid kestavad nädalaid;
• laps on korduvalt väsinud ilma selge põhjuseta;
• haigused korduvad väga sageli;
• söögiisu on pikema aja jooksul halb;
• lapse kasv või areng valmistab muret.

Kõige kindlam viis vitamiinipuuduse hindamiseks on vereanalüüs. Perearst otsustab sümptomite põhjal, milliseid analüüse on vaja teha. Vajadusel võidakse määrata näiteks:

• D-vitamiini tase;
• hemoglobiin;
• ferritiin ehk organismi rauavarud;
• B12-vitamiini tase.

Loe lähemalt millal teha vereanalüüs või D-vitamiini test.

Millal pöörduda kindlasti arsti poole?

Kuigi paljud vitamiinipuuduse sümptomid võivad olla kerged, on olukordi, kus ei tasu ootama jääda. Võta ühendust perearstiga, kui:

• laps on ebatavaliselt loid või jõuetu;
• ta kaotab kehakaalu;
• kasv aeglustub märgatavalt;
• sümptomid süvenevad või ei möödu;
• laps keeldub pikema aja jooksul söömast;
• tekivad muud muret tekitavad sümptomid.

Varajane hindamine aitab vajadusel põhjuse kiiremini välja selgitada ja sobiva lahenduse leida.

Kas laps saab kõik vajalikud vitamiinid toidust?

Ideaalses olukorras jah. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine on lapse peamine vitamiinide ja mineraalainete allikas. Praktikas ei ole see aga alati nii lihtne.
Paljudel lastel on perioode, kus nad söövad väga valikuliselt või väldivad teatud toiduaineid. Samuti võib kasvuperioodil või muudel põhjustel organismi vajadus olla tavapärasest suurem. Seetõttu ei ole toidulisandid mõeldud mitmekesise toitumise asendamiseks, vaid vajadusel selle täiendamiseks.

Kuidas toetada lapse vitamiinitaset?

Lapse tervist toetavad eelkõige igapäevased harjumused.
Kõige olulisemad neist on:

• mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine;
• regulaarne liikumine värskes õhus;
• piisav uni;
• vajadusel vereanalüüside tegemine;
• toidulisandite kasutamine siis, kui selleks on vajadus.

Kui soovid laste vitamiinide kohta rohkem teada, loe ka artiklit vajalike laste vitamiinide kohta.

Milliseid NorVita tooteid valida?

Kui perearst või vereanalüüs viitab sellele, et lapse toidulauda on vaja täiendada, tasub valida tooted vastavalt konkreetsele vajadusele, mitte ainult vanusele.

NorVita D3-vitamiin lastele

• mugav suusprei;
• puhas koostis ilma ebavajalike lisaaineteta;
• lihtne kasutada ka neil lastel, kellele tabletid ei meeldi;
• alates 1. elupäevast.

NorVita D3 Natural

• puhas D3-vitamiin;
• mugav igapäevane kasutamine;
• suuspreina lihtne kasutada üks pihustus päevas;
• sobib kogu perele – lastele alates 11. eluaastast ja täiskasvanutele.

NorVita Raud lastele

• toetab hemoglobiini normaalset taset;
• aitab vähendada väsimust ja kurnatust;
• oluline lapse kasvuks ja arenguks;
• sobib kasutamiseks alates 3. eluaastast.

NorVita Immuunsus lastele

• toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust;
• sisaldab olulisi vitamiine ja mineraalaineid;
• sobib igapäevaseks kasutamiseks;
• aitab kaasa lapse üldisele heaolule;
• sobib kasutamiseks alates 3. eluaastast.

NorVita Magneesium

• toetab lihaste normaalset tööd;
• aitab kaasa närvisüsteemi talitlusele;
• aitab vähendada väsimust;
• sobib aktiivse eluviisiga lastele;
• sobib kasutamiseks alates 1. eluaastast.

Pidev väsimus, kahvatus, sage haigestumine või kehv söögiisu ei tähenda automaatselt vitamiinipuudust, kuid need võivad olla märgid, millele tasub tähelepanu pöörata. Kõige olulisem on vaadata lapse tervist tervikuna. Mitmekesine toitumine, piisav uni, regulaarne liikumine ja vajadusel vereanalüüsid aitavad hinnata, kas laps saab kõik kasvuks ja arenguks vajalikud toitained. Kui vitamiinide või mineraalainete puudus leiab kinnitust, saab seda enamasti edukalt korrigeerida perearsti juhendamisel ning vajadusel sobivate toidulisanditega.

Korduma kippuvad küsimused