D-vitamiin suvel: kas Eestis päikesest piisab või mitte?

Suvel veedame rohkem aega õues, naudime päikest ja tunneme end energilisemalt. Seetõttu tekib paljudel küsimus: kas D-vitamiini on üldse vaja võtta, kui päike paistab ja päevad on pikad?

Lühike vastus on: enamasti jah.

Kuigi päike on inimese peamine D-vitamiini allikas, ei tähenda suvekuud automaatselt seda, et organism toodab piisavas koguses D-vitamiini. Tegelikult sõltub D-vitamiini süntees paljudest teguritest – sealhulgas päikese tugevusest, palja nahapinna suurusest, päikesekreemi kasutamisest, elustiilist ja inimese individuaalsetest omadustest. Eriti põhjamaistes tingimustes, nagu Eestis, ei pruugi suvine päikese käes viibimine alati tagada optimaalset D-vitamiini taset.

Selles artiklis vaatame lähemalt:

• Kas D-vitamiini on suvel lisaks vaja võtta?
• Miks arvatakse, et suvel ei ole D-vitamiini vaja?
• Miks päike ei taga piisavalt D-vitamiini?
• Kui palju D-vitamiini saab päikesest?
• Kes peaks kindlasti suvel D-vitamiini tarvitamisele tähelepanu pöörama?
• Mis juhtub, kui D-vitamiini tase on madal ka suvel?
• Kas suvel peab D-vitamiini võtma iga päev?
• Millal tasub teha D-vitamiini test?
• Kuidas toetada heaolu suvel lisaks D-vitamiinile?
• Millist D-vitamiini valida?

Kas D-vitamiini on suvel lisaks vaja võtta?

Enamikul inimestel on vastus pigem jah. D-vitamiini vajadus ei kao suvel kuhugi. Küll aga võib selle vajadus sõltuda sellest, kui palju aega veedad päikese käes, milline on sinu elustiil ning kui hea on sinu olemasolev D-vitamiini tase.
Kui töötad suure osa päevast siseruumides, kasutad regulaarselt päikesekaitsekreemi või viibid väljas peamiselt hommikul ja õhtul, ei pruugi organism saada piisavalt UVB-kiirgust, mis on vajalik D-vitamiini tootmiseks. Seetõttu ei saa eeldada, et suvi lahendab D-vitamiini puuduse automaatselt.

Miks arvatakse, et suvel ei ole D-vitamiini vaja?

Üks levinumaid tervisemüüte on, et päike tagab automaatselt piisava D-vitamiini taseme.
Loogika tundub lihtne: suvel on päikest rohkem, seega peaks organism tootma rohkem D-vitamiini. Tegelikkuses on olukord märksa keerulisem.
Kuigi päikesevalgus käivitab nahas D-vitamiini sünteesi, peab selleks olema täidetud mitu tingimust korraga. Päike peab olema piisavalt tugev, piisav osa nahast peab olema katmata ning inimene peab viibima õigel ajal piisavalt kaua õues.
Kaasaegne eluviis tähendab aga sageli seda, et liigume autoga tööle, töötame kontoris, veedame vaba aega siseruumides ning kasutame päikese eest kaitseks riideid või päikesekreemi. Seetõttu ei tähenda päikeseline suvi automaatselt piisavat D-vitamiini taset.

Miks päike ei taga piisavat D-vitamiini?

Eesti laiuskraad ja UVB-kiirgus

Eesti asub umbes 58.–59. põhjalaiusel. See tähendab, et D-vitamiini sünteesiks vajalik UVB-kiirgus on piisavalt tugev ainult piiratud ajal aastas ning peamiselt keskpäevasel ajal.
Kuigi suvekuudel on tingimused D-vitamiini tootmiseks paremad kui sügisel või talvel, ei tähenda see, et iga inimene toodab automaatselt piisavalt D-vitamiini. Pilvisus, õhusaaste ja päikese nurk mõjutavad samuti UVB-kiirguse hulka, mis nahani jõuab.

Päikesekreem ja riided

Päikesekaitsekreem on oluline naha kaitsmiseks UV-kiirguse kahjuliku mõju eest. Samal ajal vähendab see ka D-vitamiini sünteesiks vajaliku UVB-kiirguse jõudmist nahani.
Sama kehtib riiete kohta. Kui suurem osa kehast on kaetud, väheneb D-vitamiini tootmiseks vajalik nahapind märkimisväärselt. See ei tähenda, et päikesekreemi ei peaks kasutama. Pigem näitab see, miks päikese olemasolu üksi ei taga piisavat D-vitamiini taset.

Tänapäevane elustiil

Paljud inimesed veedavad suure osa päevast siseruumides isegi suvel. Kontoritöö, kaugtöö, ostukeskused, transport ja õhtused tegevused tähendavad, et tegelik päikese käes veedetud aeg võib olla palju väiksem, kui esmapilgul tundub. Sageli viibitakse väljas just hommikul või õhtul, mil UVB-kiirgus on nõrgem ja D-vitamiini süntees vähem efektiivne.

Individuaalsed erinevused

Kõik inimesed ei tooda D-vitamiini ühtemoodi. D-vitamiini sünteesi võivad mõjutada:

• vanus;
• nahatoon;
• geneetilised eripärad;
• kehakaal;
• üldine tervislik seisund.

Näiteks toodab tumedam nahk sama päikese käes viibimise aja jooksul vähem D-vitamiini kui heledam nahk. Seetõttu võivad kaks inimest sama elustiili juures saada väga erineva tulemuse.

Kui palju D-vitamiini saab päikesest?

Sellele küsimusele ei ole ühte universaalset vastust. Üldiselt peetakse vajalikuks, et umbes 25% kehast oleks regulaarselt päikese käes ning seda ajal, mil UVB-kiirgus on piisavalt tugev. Samuti peab kokkupuude olema korduv, mitte ainult üksik päev rannas.
Praktikas tähendab see, et inimene peaks viibima regulaarselt väljas lühikeste varrukate ja paljastatud säärtega ajal, mil päike on kõige kõrgemal. Paljude inimeste igapäevaelu ei võimalda sellist kokkupuudet järjepidevalt ja seega ei saa eeldada, et päikesest saadav D-vitamiin katab kogu vajaduse.

Kes peaks kindlasti suvel D-vitamiini tarvitamisele tähelepanu pöörama?

Mõned inimesed kuuluvad suurema riski gruppi ning nende puhul tasub D-vitamiini taset eriti tähelepanelikult jälgida.
Lapsed ja noorukid – kasvav organism vajab D-vitamiini luude ja immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks.
Kontoritöötajad – kui suurem osa päevast möödub siseruumides, võib ka suvine D-vitamiini süntees jääda tagasihoidlikuks.
Rasedad ja imetavad naised – D-vitamiin mängib olulist rolli nii ema kui ka lapse tervise toetamisel.
Sportlased ja aktiivse eluviisiga inimesed – D-vitamiin on seotud lihaste normaalse talitluse ja taastumisega. Madal tase võib mõjutada enesetunnet ja treeningujärgset taastumist.
Tumedama nahatooniga inimesed – nende organism vajab sama D-vitamiini koguse tootmiseks rohkem päikesevalgust.

Mis juhtub, kui D-vitamiini tase on madal ka suvel?

D-vitamiini puudus ei pruugi alati anda selgeid sümptomeid. Sageli võivad märgid olla üsna üldised:

• väsimus;
• energiapuudus;
• lihasnõrkus;
• sagedasem haigestumine;
• aeglasem taastumine pärast füüsilist koormust.

Suvel võib see väljenduda olukorras, kus inimene ootab rohkem energiat ja paremat enesetunnet, kuid tunneb end siiski pidevalt väsinuna. Kui D-vitamiini tase on pikema aja jooksul madal, võib see mõjutada ka luude ja lihaste normaalset talitlust.

Kas suvel peab D-vitamiini võtma iga päev?

See sõltub inimese olukorrast. Kui viibid regulaarselt päikese käes, saad piisavalt UVB-kiirgust ning sinu D-vitamiini tase on hea, võib organism saada olulise osa vajalikust D-vitamiinist looduslikul teel. Kui aga päikese käes viibimist on vähe või puudub kindel teadmine oma D-vitamiini taseme kohta, võib igapäevane tarvitamine olla mõistlik valik.
Täiskasvanu soovituslik päevane D-vitamiini kogus on üldjuhul vähemalt 10 mikrogrammi ehk 400 IU, kuid individuaalne vajadus võib olla erinev. Kõige täpsema ülevaate annab vereanalüüs, mis näitab sinu tegelikku D-vitamiini taset.

Millal tasub teha D-vitamiini test?

D-vitamiini taseme kontrollimine vereanalüüsiga on kõige usaldusväärsem viis hinnata, kas organism saab seda piisavalt. Hea aeg testimiseks on:

• kui tunnetad D-vitamiini puuduse sümptomeid
• suve lõpus;
• varasügisel;
• enne pimedama perioodi algust.

Nii saad teada, kas suvine päike on aidanud D-vitamiini varusid piisavalt täiendada või oleks mõistlik jätkata D-vitamiini tarvitamist ka sügisel ja talvel.

Kuidas toetada heaolu suvel lisaks D-vitamiinile?

D-vitamiin on oluline, kuid see ei ole ainus tegur, mis mõjutab suvist enesetunnet.Heaolu toetamiseks tasub tähelepanu pöörata ka:

• kvaliteetsele unele;
• piisavale vedeliku tarbimisele;
• naha kaitsmisele ja hooldamisele;
• taastumisele pärast füüsilist aktiivsust.

Kui soovid suvel oma tervist terviklikult toetada, tasub lugeda ka artikleid suvise naha hooldusest ning sellest, kuidas kuumus ja valged ööd võivad mõjutada une kvaliteeti.

Millist D-vitamiini valida?

Kui otsustad D-vitamiini tarvitada ka suvel, tasub valida lahendus, mida on lihtne igapäevaselt kasutada. Paljudele inimestele sobib hästi spreivormis D-vitamiin, sest:

• seda on mugav kasutada;
• see ei vaja tablettide neelamist;
• seda saab kasutada ka liikvel olles;
• doseerimine on lihtne ja täpne.

Lisaks on teadusuuringutes leitud, et suu limaskesta kaudu manustatav D-vitamiin imendub tõhusamalt kui traditsioonilised tabletid. Ühes uuringus täheldati spreivormi kasutamisel kuni 1,9–2,6 korda suuremat D-vitamiini taseme tõusu võrreldes tablettidega.

NorVita valikus on erinevad D3-vitamiini lahendused täiskasvanutele ja lastele. Vali endale sobiv D3-vitamiin vastavalt oma vanusele, elustiilile ja vajadustele.

Kuigi suvi on Eestis parim aeg D-vitamiini loomulikuks sünteesiks, ei tähenda see automaatselt piisavat D-vitamiini taset. Päikese mõju sõltub paljudest teguritest, sealhulgas UVB-kiirgusest, elustiilist, nahatoonist ja sellest, kui palju aega tegelikult õues veedetakse. Seetõttu ei saa eeldada, et suvine päike katab alati kogu D-vitamiini vajaduse. Kõige kindlam viis oma olukorra hindamiseks on teha vereanalüüs ja lähtuda tegelikust D-vitamiini tasemest. Vajadusel võib D-vitamiini tarvitamine olla kasulik ka suvekuudel.

Sagedased küsimused D-vitamiini võtmise kohta suvel