Vitamiinipuudus: kuidas sümptomeid ära tunda ja millal teha test?

Väsimus on midagi, mida peaaegu iga inimene aeg-ajalt kogeb. Kiire töötempo, stress, vähene uni või pikk talv võivad jätta keha tühjaks ja energiata. Kuid pidev väsimus ja unisus ei ole alati stressi tagajärg. Sageli võib selle taga olla vitamiinipuudus.
Keha vajab igapäevaselt mitmeid vitamiine ja mineraalaineid, et hoida energiataset, immuunsüsteemi, keskendumisvõimet ja üldist heaolu. Kui mõne olulise toitaine tase langeb liiga madalale, võivad tekkida sümptomid nagu väsimus ja jõuetus, lihaspinged või keskendumisraskused.
Hea uudis on see, et vitamiinipuuduse märkide märkamine ja õigel ajal tegutsemine on enamasti üsna lihtne.

Selles artiklis vaatame lähemalt:

• Millised sümptomid võivad viidata vitamiinipuudusele
• Millal tasub teha vereanalüüs või D-vitamiini test
• Kuidas vitamiine õigesti võtta, et need hästi imenduksid
• Miks on sprei- ja liposoomsed vitamiinid paremad?
• Milliseid vitamiine võib koos võtta ja milliseid pigem eraldi

Märgid, mis võivad viidata vitamiinipuudusele

Vitamiinipuudus ei teki tavaliselt üleöö. Enamasti annab keha juba varem väikseid signaale, et midagi on tasakaalust väljas. Allpool on mõned levinud sümptomid, mis võivad viidata sellele, et organism ei saa piisavalt vajalikke vitamiine ja mineraalaineid.

Pidev väsimus

Üks kõige sagedasemaid vitamiinipuuduse märke on pidev väsimus, mis ei kao isegi pärast puhkust. Madala energiataseme taga võivad olla näiteks D-vitamiini, raua või B-vitamiinide puudujäägid. Kui tunned end sageli kurnatuna ilma selge põhjuseta, võib olla mõistlik uurida, kas tegemist võib olla toitainepuudusega.

Väsimus ja jõuetus

Lisaks üldisele väsimusele võib vitamiinipuudus põhjustada ka füüsilist jõuetust. Näiteks rauapuuduse korral võib kehas väheneda hapniku transport, mis mõjutab lihaste töövõimet ja üldist vastupidavust, mis omakorda tekitab väsimust ja jõuetust.

Keskendumisraskused

Kui tunned, et mõtlemine on uimane, keskendumine raske ja mälu ei tööta nii hästi kui tavaliselt, võib põhjuseks olla näiteks B-vitamiinide puudus. Need vitamiinid mängivad olulist rolli närvisüsteemi töös ja energiavahetuses.

Külmatunne

Kui tunned sageli külma, võib see mõnikord viidata rauapuudusele või ainevahetuse aeglustumisele. Kuigi külmatunne võib olla ka täiesti normaalne, tasub püsiva sümptomi korral oma tervist lähemalt jälgida.

Lihaskrambid

Lihaskrambid ja lihaspinged võivad olla seotud magneesiumi või D-vitamiini madala tasemega.
Kui krambid esinevad sageli – eriti öösiti või pärast füüsilist koormust – võib see olla märk, et keha vajab rohkem mineraalaineid.

Tuimus või kipitus

Tuimus või kipitus kätes ja jalgades võib viidata närvisüsteemi talitluse muutustele. Mõnikord on selle taga B-vitamiinide puudus, mis mõjutab närvide normaalset tööd.

Kahvatu nahk

Kahvatu või hallikas nahatoon võib olla märk madalast hemoglobiini tasemest, mis on sageli seotud rauapuudusega. Kui see sümptom esineb koos väsimuse ja nõrkusega, võib olla mõistlik teha vereanalüüs.

Millal teha vereanalüüs või D-vitamiini test?

Kuigi sümptomid võivad anda vihjeid võimaliku vitamiinipuuduse kohta, on kõige kindlam viis taseme kontrollimiseks vereanalüüs. Vereanalüüsi tasub kaaluda, kui:

• sümptomid kestavad rohkem kui 1–2 kuud
• väsimus või jõuetus mõjutab igapäevaelu
• kuulud riskirühma

Riskirühma kuuluvad näiteks:

• inimesed, kes veedavad vähe aega päikese käes
• taimetoitlased ja veganid
• naised (eriti fertiilses eas)
• inimesed, kelle toitumine on ebaregulaarne

Kõige sagedamini kontrollitakse vereanalüüsiga:

• D-vitamiini taset
• ferritiini (raua varusid)
• B12-vitamiini taset

Oluline on meeles pidada, et test ei asenda oma keha kuulamist. Kui tunned, et midagi on valesti, tasub sellele tähelepanu pöörata isegi siis, kui sümptomid tunduvad esialgu väikesed.

Kuidas vitamiine õigesti võtta, et need imenduksid?

Vitamiinide mõju sõltub suuresti sellest, kuidas ja millal neid võtta. Mõned vitamiinid imenduvad paremini koos toiduga, teised aga tühja kõhuga. Õige ajastus võib aidata parandada imendumist ja suurendada toidulisandite efektiivsust.

Millal võtta D-vitamiini?

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis tähendab, et see imendub paremini koos rasva sisaldava toiduga. Seetõttu soovitatakse seda võtta näiteks:

• hommikusöögi ajal
• lõunasöögi ajal
• koos rasvu sisaldava toiduga

Millal võtta rauda?

Raud imendub kõige paremini tühja kõhuga.Samuti aitab raua imendumist parandada C-vitamiin. Raua imendumist võivad vähendada ning tasub vältida samaaegset tarbimist:

• kohv
• tee
• kaltsiumi sisaldavad tooted

Millal võtta magneesiumi?

Magneesiumi soovitatakse sageli võtta õhtul, kuna see võib aidata lihastel lõõgastuda ja toetada und. Seetõttu kasutavad paljud inimesed magneesiumi:

• lihaskrampide leevendamiseks
• lõõgastumiseks enne und

Millal võtta B-vitamiine?

B-vitamiinid osalevad organismi energia tootmise protsessides, mistõttu sobib neid sageli võtta hommikul või päeva esimeses pooles.See aitab toetada energiataset ja keskendumisvõimet.

Vedelad ja liposoomsed vitamiinid – miks nende kasutamine on erinev?

Traditsioonilised vitamiinid tablettide ja kapslite kujul läbivad seedimise ja imenduvad peamiselt seedetraktis. Seetõttu mõjutavad nende imendumist paljud tegurid, nagu toit, mao happesus või teiste ainete olemasolu. Vedelad ja liposoomsed vitamiinid toimivad aga veidi teistmoodi.

Paljud vedelvitamiinid – eriti suukaudsed spreid – imenduvad osaliselt suu limaskesta kaudu, mis tähendab, et:

• osa vitamiinist jõuab organismi enne seedimist
• vitamiin on kaitstud seedimise käigus lagunemise eest

Seetõttu ei ole vedelate vitamiinide puhul sageli vaja nii rangelt jälgida:

• täpset kellaaega
• toiduga koos võtmist
• teatud vitamiinide kombineerimist

See lihtsus on üks põhjusi, miks paljud inimesed eelistavad vedelaid vitamiinivorme – neid on lihtne kasutada ja need sobivad hästi igapäevasesse rutiini.

Üldiselt on siiski soovitatav vältida samaaegset tarbimist kofeiiniga, kuna kofeiin võib mõnel juhul mõjutada imendumist.

Milliseid vitamiine koos võtta ja mida vältida?

Vereanalüüs aitab vajadusel tasemeid täpselt kontrollida, kuid sageli saab enesetunnet parandada ka tasakaalustatud toitumise ja teadliku toidulisandite kasutamisega. Oluline on mõista, et vitamiinide mõju ei sõltu ainult sellest mida võtta, vaid ka sellest, kuidas neid võtta.
Õige kasutamine, hea imendumine ja lihtne igapäevane rutiin aitavad kehal saada kätte just need toitained, mida ta vajab.